Lihtsalt lill:)

Vihma piisad...

Kiisu silm...

Sinine liblikas:)

Kiisu.

Kodukass :) isiklikvara:D

Mardikas...

Nime ei tea aga minu arust üsna kena teine:)

Mingisugune rohelik ämblik...

Erinevad pildid

Pardimamma tibudega siis jah :)

Meemesilane.

Tundmatu putukas :)

Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

See on limuste kõige liigirikkam klass: siia kuulub umbes 85 000 liiki[1]. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis on maismaatigusid kirjeldatud umbes 80 liiki, vee-elulisi 60 ringis.

Teod tekkisid meres. Tänapäevaks on nad asustanud lisaks ookeanide ja merede rannavöötmele ka süva- ja avamere ning mageveed. Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks, asustades isegi kõrbed ja kõrgmäed kuni igilume piirini. Lõpuks pöördus osa maismaatigusid tagasi vette, kus elab magevetes koos tõeliste meresttulnukatega, olles säilitanud sealjuures kopsuhingamise, mis selgesti näitab nende pärinemist maismaaloomadest. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tigu)

Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.

Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.

Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verdimevad (Culicidae, Simuliidae ja Ceratopogonidae). Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega (Chironomidae ja Cecidomyiidae).

Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme.

Kärbselistega võrreldes on sääselised enamasti küllalt kehvad lendajad, nad on aeglasemad ja kohmakamad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sääsk)

Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna.

Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki.

Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri – nimelt omalõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil.

Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased(Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel japõldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.

Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.

Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere.

Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki.

Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel.

Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all.(http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased)

Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 10 mm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi.

Kõige tuntum ja enim levinud on seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata), tavaline on ka viistäpp-lepatriinu (Coccinella quinquepunctata).

Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Lutsernitriinu (Subcoccinella vigintiquatuor-punctata) ja õnnetriinu söövad taimehaigust "jahukaste" põhjustavaid seeni. Vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka.

Suurbritannias kasvatatakse lepatriinusid aedade kaitsmiseks lehetäide eest. Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Näiteks on Austraalias elutsev lepatriinu Rhodalia cardinalis, kes viidi Ameerika Ühendriikidesse košenillitäi hävitamiseks. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks tsitruseliste kasvandustes oli efektiivsem kui mürgitamine. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased)